Viinustusse saigi sõidetud seepärast, et seal teatris käies nägin seda tuttpütti pesal haudumas.
Mäletan tuttpütti juba lapsepõlvest. Selline huvitav lind, just talle iseloomulike "sarvedega" ja selle poolest, et ta sõidutab ma poegi seljas, sulgede vahel:)
Lehelt http://bio.edu.ee/lugesin juurde et oma elupaigaks valib tuttpütt koha, kus teda võimalikult vähe häiritaks: näiteks pilliroo- või kaislatihniku. Nii on tal alati, kuhu hädaohu korral peitu pugeda. Üks tingimus on tal aga veel: roostiku sees peab leiduma lahtiseid veelaike, kus oleks võimalik vaikselt kalu jahtida. Kalad ongi tema põhitoit.
Tuttpütist rääkides ei saa mööda minna ka tema huvitavast pulmatantsust. See algab linnupaari teineteisele vastu ujumisega, siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja nii muudkui tantsivad. Kõike mängu saadavad huvitavad häälitsused.
Lõpuks ehitab tuttpütipaar koos pesa, millest vaid väike osa on vee peal. Tähele on aga pandud, et see veepealne osa on ümbritsevast keskkonnast 7,5 kraadi soojem. Emalind muneb tavaliselt 3...4 muna, mida mõlemad vanemad hauvad. Pea kuu aja pärast kooruvad pojad, kes lähevad kohe vette ujuma. Iseseisvaks saavad aga alles kahe ja poole kuu pärast. Selle ajani rändavad poja tihti ema seljas sulgede vahel, ka vee all ja lennates.
Märksõna: Tuttpütt / Great Crested Grebe (Podiceps cristatus)